pühapäev, juuli 01, 2007

Isamaa



Sini-must-valge lehvib ikka veel uhkelt õhus. Me seisame.

Eesti on me kodumaa.

Me veel seisame. Hoolimata kõigest me oleme elus, tugevad ja seisame. Lauldes.
Me elame.

Nii tuli meie riik ja nii ka jätkame. See meid kinnitav ja ühendab asi on laulmine.




Tundus, et need 80-100 000 Lauluväljakule kogunenud lauljat ja kuulajat ehk taipasid seda.

Suured sõnad. Isamaalisus. Vaikus ja austus.
Usun, et sellel väikesel maalapil ei olnud palju inimesi, kes kulates Tõnis Mäe soologa "Looja, hoia Maarjamaad..." uhkelt püsti seistes ja vaikuses, ei oleks see südamesse läinud.

Nii vormuvad uued südamed eestlasi, kes suureks saades hoivad oma kodumaad ja teavad oma päritolu. Oma armsat kodumaad.

Naerata seda kuuldes!

Sildid:


posted by Hedi @ 9:04 PM   0 comments